OMX Baltic−0,01%261,76
OMX Riga−1,1%872,07
OMX Tallinn0,01%1 684,18
OMX Vilnius−0,16%1 010,5
S&P 500−0,13%5 738,17
DOW 300,33%42 313
Nasdaq −0,39%18 119,59
FTSE 1000,43%8 320,76
Nikkei 2252,32%39 829,56
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%105,26

OMX Baltic−0,01%261,76
OMX Riga−1,1%872,07
OMX Tallinn0,01%1 684,18
OMX Vilnius−0,16%1 010,5
S&P 500−0,13%5 738,17
DOW 300,33%42 313
Nasdaq −0,39%18 119,59
FTSE 1000,43%8 320,76
Nikkei 2252,32%39 829,56
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%105,26

09.11.14, 11:15

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riskifondide õudusunenägu pöördus unistuseks

Kas arvutid, mis finantsturgudel kauplevad, näevad kunagi raha kaotamisest õudusunenägusid? See on küsimus, mida investorid on viimastel aastatel küsinud riskifondide kohta, mis kasutavad automatiseeritud algoritme ja mudeleid, et osta ja müüa miljardite väärtuses väärtpabereid, kirjutab Financial Times.

Mait Kraun

Riskifondide õudusunenägu pöördus unistuseks

Riskifondide õudusunenägu pöördus unistuseks Foto: Epa

Finantskriisi eelsel kümnendil teenisid sellised programmid pidevalt kasumit. Niinimetatud trendi jälgivad riskifondid on aga sellise süsteemiga hakanud viimastel aastatel raha kaotama, sest turusituatsioon on madalate intresside ja keskpankade sekkumise tõttu muutunud.

Nii Jaapani riigivõlakirjade kui ka sigade ostu ja müügiga tegelevate arvutite jaoks on kadunud raha lihtsalt üks järjekordne emotsioonitu andmesisestus. Nende programmide loojad aga nii emotsioonitud ei ole – nad kardavad, et investorid kaotavad usu nende investeerimisstrateegiasse.

Riskifondid on sattunud seetõttu ka suure surve alla ning oodatakse, et mudelid tehakse ümber. Mitmed investorid aga väidavad, et trende järgivad süsteemid on jäädavalt vigased – matemaatikud ning teadlastel oleks aeg oma arvutustabelid sulgeda.

„Ükskõik, kui teaduslikult, statistiliselt või distsiplineeritult me turgudele läheneme, investorid peavad kaotustele sellegi poolest vastu vaatama ja negatiivseid emotsioone tundma,“ ütles Suurbritannia riskifondi Cantab juht Ewan Kirk.

Programme kasutavate riskifondide juhid, kes on saatnud oma uurijad isegi Briti Rahvuslikku Arhiivi leidmaks ajaloolisi teravilju hindu mudelite koostamiseks, on kindlad, et strateegiad hakkavad millalgi uuesti kasumit tootma.

„Kui inimesed hakkasid kahtlema trendi järgmises, tuli mul meelde, kuidas investorid lõid käega ka aktsiate põhinäitajate analüüsimisele. See juhtus enne tehnoloogiamulli lõhkemist, täpselt valel ajal,“ ütles Sandy Rattray, kes on investeerimisfirma Man Group's AHL tegevjuht, mis on juba pikaajaliselt sarnaseid programme kasutanud.

„Uuringud on näidanud, et trendi investeerimine töötab hästi pikkade perioodide puhul. Teda võib pidada julgeks inimeseks, kes ütles, et trendi investeerimine on jäädavalt vigane, 2014. aasta on tõestanud vastupidist,“ lisas Rattray.

Tõsi, aasta alguses ühe vihatuima strateegiaga alustanud riskifondidel on sellel aastal hästi läinud ning oodatud õudusunenägu pole sel aastal saabunud. Mitmed trende jälgivaid programme kasutavad riskifondid on 2014. aastal parema tootlusega kui nende rivaalid, kes kasutavad raha teenimiseks käsitsi aktsiaid valivate inimeste intuitsiooni.

Neid on aidanud suured toormete, energia ja intressimäärade liikumised. Samuti näiteks jaapani jeeni devalveerumine. Fondid nagu AHL, samuti rivaalid nagu Cantab ja Isam on sel aastal oma klientidele pakkunud kahekohalise protsendiga tootlust. Seevastu paljud tuntud fondid, mis jälgivad peamiselt makrotrende, on sel aastal hoopis raha kaotanud.

Riskifondide juhid väidavad, et nad suutsid lühiajalist investorite survet oma strateegia ja põhimõtete muutmiseks taluda ning see on ära tasunud just siis, mil õiged turutingimused on tagasi tulnud.

„Kas me oleme midagi halbade sündmuste põhjal muutnud? Vastus on ei. Me ei kaotanud usku. Me oleme alati põhindunud uuringutele ning uute ideede genereerimisele,“ ütles Cantabi juht Kirk, kelle halduses on 3,2 miljardit dollarit. „Kui mudel kaotab raha, kuid on statistiliselt õige, siis sa ei saa halvema perioodi ajal kõike ära lõhkuda ja muutma hakata.“

Investorid, kes hakkasid oma kannatust kaotama, on nüüd tagasi. „Nad tõesti vajasid seda,“ ütles üks riskifondi investor. „Kui neil oleks see aasta ka halvasti läinud, oleks väiksemad riskifondid pankroti läinud.“

Üks osa probleemist trende järgivate riskifondide puhul on see, et nende tegevus on keeruline, seega on neid ka keeruline valida. Riskifondi investorid kasutavad keerulise investeerimistrateegia kirjeldamiseks tihtipeale sõnu „must kast“, mis viitab sellele, et paljud ei saa süsteemist arugi.

Sandy Rattray aga väidab, et turul kauplevad masinad on tihtipeale läbipaistvamad kui traditsioonilised fondijuhid ja inimesed kontrollivad neid iga päev, et vältida ebanormaalseid turusituatsioone.

„Kui te ütlete mulle, kuhu suunas liiguvad homme Jaapani riigivõlakirjad, siis ma võin teile täpselt öelda, kuidas me reageerime,“ ütles Rattray.

Sellise süsteemiga, kus arvutid teevad inimeste eest otuseid, harjuvad investorid varsti ära, usub Rattray.

„Mõnikord võivad inimesed olla arvutite ja mudelite osas kahtustavad. See meenutab mulle Nissanit, mille autosid inimesed ei tahtnud osta, sest neid hakati tootma robotitega. Võttis aega enne kui inimesed usaldasid sõita autoga, mida pole konveieril inimkätega kokku pandud.“

Mait Kraun

Seotud lood

Sisuturundus

26.09.24, 14:38

Tele2 näide: põlvkondade vastandamine tööelus edasi ei vii, oluline on leida ühisosa

Palju räägitakse kääridest generatsioonide vahel, tunduvalt vähem aga erinevate põlvkondade ühisosast. Edukaks koostoimimiseks ja tulemuste saavutamiseks on hädavajalik koostöö, ent kuidas tagada selle viljakus, kui inimesed hindavad üksteist vanuse järgi? Tele2 personalivaldkonna juht Helena Viiroja ja personalipartner Kerli Möldre räägivad, kuidas on neil lahendatud põlvkondade erinevuse küsimus.